Tere! Täna kirjutame kaheksanda osa kohta, Karlssoni 1. raamatu viimane osa. Osa kus Väikevend oma sünnipäeva peab. Meie peame selle jutu kohta kirjutama, et mida Väikevend sellel päeval tundis.

Kui ema, isa, Bettan ja Bosse sisse tulid, tundis Väikevend ennast jube hästi. Ta oli nii rõõmus, et tõusis voodis kohe tikksirgeks. Kui ta hakkas mõtlema isa sõnade üle, et ta saab koera, siis tundis ta enda üle viha, et ta üldse sellele mõelda võiks. Ülejäänud päeva otsustas ta mitte koerale mõelda ja olla rõõmus. Kui Väikevend Bosse ja Bettani kingitud pakil värsi läbi luges, solvus ta ja hakkas nutma, ta tundis ennast halavasti. Kui isa koju tuli ja eeskojast haukumist kostis, läks Väikevend jälle nii rõõmsaks, et ta nuttis edasi, aga need olid hoopis rõõmupisarad. Kui Väikevenna sünnipäevale jõudis ka Karlsson katuselt, siis muutus ta veel rõõmsamaks. Kui ka ema, isa, Bosse ja Bettan nägid Karlssonit, siis oli Väikevend rõõmus, et nad nüüd lõpuks ometi teda nägid. Kui Karlsson oli ära läinud, oli Väikevend nii rõõmus, et ta ütles Bimbole heameelega : "Bimbo, homme sõidame vanaema juurde,"